Kuidas valida soodsaimat, aga siiski kestvat väravaautomaatikat?
Tihtilugu unustatakse, et soodne ja odav ei ole sünonüümid: odavad asjad kipuvad meid kõige ebasobivamal hetkel alt vedama.
Algselt kallina tunduvad tooted aga võivad meid aastaid teenides kujuneda oluliselt paremaks investeeringuks: jagades ostuhinna ning kasutuskulud töötatud päevade, kuude ja aastatega, võib algselt “kallis” lahendus osutuda tegelikult väga soodsaks.
Kusagil leidub aga igaühe jaoks tasakaalupunkt, kus automaatika hind ja omadused on parimas suhtes ning ajamid teenivad kaua.
Vahel tuleb ette ka olukordi, kus automaatika ressurss ei ole veel ammendunud, kuid ajamid purunevad või tekib mõni muu rike, mida on otstarbekas “arstida” uue automaatika komplektiga.
Mida teha et seda ei juhtuks enneaegselt?
Miks automaatika puruneb?
- Pahatihti on põhjuseks mootorite aladimensioneerimine: suure purjepinnaga väravatele ostetakse “soodsa” hinnaga automaatika arvestamata, et ajamite võimekus on sõltuvuses nende tehnilisest lahendusest ja kasutatud materjalidest. Tasuta lõunaid pole ka väravaautomaatika maailmas ja soodne hind saavutatakse muude parameetrite arvelt: sageli on kokkuhoiu allikaks metalldetailide (korpused, reduktori osad jne.) asendamine plastiga. Selleks et automaatika kaua ja hästi teeniks, tuleb ajamid mõõdukalt üledimensioneerida. Kurioosumina – jätame siinkohal firma mainimata – kasutab isegi üks tuntud tootja oma 24V alalisvooluajamis nn. kojamehemootorit, millele antakse käivitushetkel nimipingest oluliselt kõrgem toitepingeimpulss, et värav liikuma tõmmata. Kuidas mõjub selline ülekoormus niigi kompaktse mootori elueale, ei pea pikalt mõtlema.
- põhjuseks on paigaldusvead – kui tellite paigalduse, tellige see pikaajalise kogemusega proffidelt. Kui paigaldate väravaautomaatika ise, järgige tootja juhiseid ja vajadusel küsige abi. Eriti oluline on paigalduse käigus järgida ajamite jõuõlgasid – valede jõuõlgadega võivad ajamile mõjuvad jõud kasvada kordades.
- põhjus – mehaaniline ülekoormus. Soovitame koos majaga kindlustada ka värava ja automaatika õnnetusjuhtumite ning tormituulte vastu.
Toome siinkohal mõned näited:
Tuule survel purunes tiibväravaautomaatika plastkorpus. Põhjuseks ajami aladimensioneerimine: suure tuuletakistusega väravatiivale ei sobi plastkorpusega ajam – suur mehaaniline koormus vajab tugeva metallkorpusega ajamit.
Tormituulte survele andis järele ajami kinnituskronstein. Põhjuseks keevituse vilets kvaliteet.
Sellele tiibväravaajamile sai saatuslikuks kombinatsioon tormituultest, suure purjepinnaga väravast ning valesti valitud jõuõlgadest ajami kinnitamisel posti külge.
Millega arvestada et automaatika kestaks?
- suurte purjepindade (laudis- jm. suure tuuletakistusega pindadega) ja raskete väravate korral eelistage 230V ajameid. Need on reeglina tugevama konstruktsiooniga ja võimsama mootoriga kui 12V ja 24V väravaajamid.
- eelistage metallkorpusega ajameid (see kehtib ka liugväravaautomaatika puhul – mitmetel uutel mudelitel on reduktori korpus plastist) – metall on tugevam kui plast ning ei karda külma.
- liugvärava puhul – eelistage terashammaslatti, mis on tugevam ja kulumiskindlam kui plasthammaslatt.
- valige automaatika piisava, 1,5…2-kordse jõuvaruga (tootjad ei arvesta maksimaalse värava massi etteandmisel lume ja jääga, mis takistab värava liikumist talvel. Seega 300kg massiga väravale sobib meie oludes 500-600kg liugväravale pakutav automaatika ja 500kg liugväravale 800-1000kg automaatika)
- ärge hoidke kokku üheski eeltoodud punktis kui te ei taha kulutada topelt: koonerdamine pole kokkuhoid.
Kõrvaleval pildil on võrdluseks V2 Calypso 230V (ülemine) ja Sommer Twist 24V (alumine ajam). Vahe ajamite suuruses ja konstruktsiooni tugevuses on silmaga näha, lisaks on Sommeri korpus plastist ja Calypsol metallist.
Suure tuuletakistusega väravate puhul on soovitatav paigaldada seadistatava veojõuga 230V väravaautomaatika, mis ei reageeri tuulepuhangutele jm. takistustele.
Alalisvoolumootorid reageerivad takistustele suunamuutusega, pidades takistust ohuks. Intensiivse kasutuse ja kergete, vähese tuuletakistustega väravate puhul aga sellised mootorid sobivad (eeliseks on aeglasem kuumenemine kui 230V ajamitel).
Aldermani materjalide põhjal avaldatud põhjalikum artikkel väravatest ja automaatikast Tehnika Maailma Kodu & Ehituse 2011 septembri paberväljaandest siin.
