Nutilahendused

Tehnika ja tehnoloogia areng on toonud koju palju mugavusseadmeid. Alljärgnevalt anname lühiülevaate nutilahendustest ja nende kasutusvõimalustest ning püüame vastata enamlevinud küsimustele.

Targa maja lahendusi pakuvad paljud tootjad. Milles on nende erinevus?

Levinumad nutikodulahenduste pakkujad on Amazon Alexa, Google Home ja Apple Home. Neil on põhimõtteline vahe: androidi telefonides töötavad äpid juhivad koduseadmeid üle keskserverite. Kui näiteks keskserveris tekib rike, nagu juhtus Amazonis 2020.a. novembris, siis vaikivad kõik selle serveri kaudu juhitavad nutiseadmed: robottolmuimejad jäävad seisma, tuled ei sütti jne. Ühesõnaga, elu seiskub ning kasutajad ei saa sinna midagi parata…

Teine asi on Apple Home-ga: siin on kesksel kohal serveri rollis mõni kodune Apple toode, näiteks Apple TV. Ka vanaduspensionile lähenev iPad, mis töötab alaliselt koduses wifi-võrgus, sobib selleks suurepäraselt. Selline lokaalne lähenemine pakub kasutajatele kõrgemat turvalisust – häkkerid ei saa keskserverisse sisse murdes andmeid omastada ja koduseadmete tööd segada. Kui tekibki mingi probleem, on see kohapeal lahendatav.

Milliseid võimalusi pakuvad targa maja lahendused ja kui keeruline on nende kasutamine?

Tegelikult ei olegi tarvis targa maja lahenduste nautimiseks kogu elamist ümber ehitada. Tark maja algab esimesest nutikoduseadmest – selleks võib olla näiteks õuevalgusti pistiku adapter või toitelüliti, mille kaudu saab telefonist lampi sisse-välja lülitada, samuti seadistada taimerit ja jälgida valgusti energiatarvet. Selleks on tarvis vaid kodu katvat wifi ühendust ja veidi aega seadme ühendamiseks telefoniäpiga. Allakirjutanu arvates ongi kõige lihtsam ja mugavam alustada pisikestest asjadest, mis muudavad elu mugavamaks ja turvalisemaks. Selliste pistikute kaudu saab juhtida erinevaid tarbijaid ning hoida neil silma peal: kodust lahkudes võib mõne seadme näiteks üldse välja lülitada ja kui tekib kahtlus, kas triikraud või elektriradiaator jäi äkki vooluvõrku, saab seda telefoniäpist järele vaadata.

Järgmine ja veidi keerukam tase on väravaautomaatika juhtimine: selleks tuleb väravaautomaatikaga ühendada wifi kontroller, mis annab väravaautomaatikale käsu väravat avada/sulgeda ning annab tagasisidet värava positsiooni kohta. Sellise kontrolleri võib paigaldada kõigile Aldermani poolt müüdavate garaaziukse- ja väravaautomaatika ning tõkkepuu mudelitele. Väravasse peab aga ulatuma korralik wifi signaal, et seade toimiks.

Kui wifi juba värava juurde ulatub, siis on mõttekas võtta ette veel üks samm ja paigaldada valvekaamera, hoidmaks hoovil ja väraval silma peal: paljud tootjad pakuvad soodsa hinnaga mootorkaameraid, mida saab telefoniäpist keerata ja pöörata (kallimad mudelid võimaldavad ka zoomimist), kaamera pilti reaalajas vaadata, video mälukaardile salvestada ja hiljem samast äpist järelvaadata. 64GB mälukaart talletab pidevsalvestuse reziimis ca 2 nädala jagu full HD kvaliteediga pildimaterjali. Valida saab ka ainult liikumise ajal salvestamise ning tellida teavituse liikumise tuvastamise korral. Kallimate kaamerate mudelid võimaldavad ka liikumise jälitamist ning isiku tuvastust. Interneti püsiühenduse puudumisel saab wifi leviala tekitada ka mobiilse modemiga: erinevad operaatorid pakuvad selleks tarbeks nii sim-kaarti kui ka modemit. Maakodus, kus püsinett puudub, on see hea võimalus oma varal silma peal hoida: kaamerate hinnad algavad juba allpool 100 eur piiri ning nende paigaldamine on tehtud väga mugavaks.

Kui teema pakub huvi, kirjeldage oma soove ja küsige pakkumist