Tõkkepuud ja tõkkepostid
Viimastel aastatel on tõkkepuude disain muutunud mitmekesisemaks ja nüüd saab “kollast kasti” valida mitte ainult tehniliste parameetrite, vaid ka kuju järgi: moodsad mudelid on kenade ümarate vormidega ning varustatud integreeritud leedribade ja vilkuriga. Ka korpuse värvikombinatsioone on erinevaid ja vastastikku sulguvad tõkkepuud katavad kuni 12m laiuse sissesõiduava:
Tõkkepuud mida Alderman pakub, on esmakordselt Eestis 3-aastase tehasegarantiiga ja 3,6…6m pikkuse teleskoop-poomiga. Teleskoop-poomi eeliseks on võimalus muuta selle pikkust sujuvalt ning vajaduse korral ka paigalduse järgselt. Meie tõkkepuu poomidel on korpust pimedas hästi nähtavaks tegev LED-valgustus, nagu näha alloleval fotol, ning kõrge külmataluvus. Isegi Lapimaa krõbedas talves töötavad nad muretult.
Tõkkepuud: Barry-seeria on 3-aastase tehasegarantiiga
Tõkkepuude liigitus kasutusotstarbe järgi
Enne hinnapakkumise küsimist on otstarbekas hinnata tulevase tõkkepuu kasutustihedust, et mitte investeerida üle ega mitte osta liiga “lahjat” toodet.
Tihekasutuseks. avamistsüklite arv ööpäevas ei ole piiratud. Lubatud on vahetpidamatu töötamine.
Tõkkepuud intensiivseks kasutamiseks. Kuni 1200 avamistsüklit ööpäevas sobib suurtele parklatele, tööstusobjektidele, elamurajoonidele.
Tõkkepuud väheintensiivseks kasutamiseks. Kasutatakse väikeparklates, kortermajade hoovides, ettevõtete sissesõiduteedel jm., kus kasutustihedus on alla 600 avamistsükli ööpäevas.
Tõkkepuu hind sõltub põhiliselt
- kasutustihedusest,
- poomi pikkusest ja
- kasutatavast lisavarustusest.
Tõkkepuid saab juhtida kaugjuhtimispuldist (mille arv ei ole piiratud), kaardilugejaga, metallidetektoriga (tõkkepuu avaneb auto lähenemisel etteantud suunast), numbrituvastuskaameraga, lülitusnupust, GSM-kontrolleriga jt. juhtimisseadmetest. Tiheda liiklusega ettevõtete territooriumi sulgemiseks on optimaalne lahendus selline, kus päeval on suletud tõkkepuu ja öösel – värav. Üleminekut tõkkepuult värava kasutamisele ja vastupidi saab juhtida nädala taimeriga või intelligentse juhtimissüsteemiga: tööpäeva lõpus sulgeb taimer värava ja avab tõkkepuu ning tööpäeva algul avab esimene kasutaja värava ning sulgeb tõkkepuu. Selline lahendus on kasutajatele mugav ning välistab juhuslike autode sattumise suletud territooriumile.
Vaata -> Milline tõkkepuu töötab kõige paremini?
Tõkkepuud, nagu ka tiibväravaautomaatika, jagunevad tööpõhimõtte järgi hüdraulilisteks ja elektromehaanilisteks. Hüdraulilised tõkkepuud on tavaliselt madalama külmakindluse ja kõrgemate ekspluatatsioonikuludega (õli vajab regulaarset vahetamist) kui elektromehaanilised. Madalam külmakindlus avaldub näiteks selles, et krõbedama külmaga poom ei sulgu, vaid jääb poolele teele toppama või liigub väga aeglaselt. Hädast aitab välja soojenduskaart, mille eest tuleb tavaliselt juurde maksta. Kaardi kasutamine kajastub talvekuudel suurematel elektriarvetel.
Elektromehaanilised ajamid reeglina külmakartlikud ei ole ning talvel probleeme ei tekita. Oluline on aga uurida, millist määret on tootja tõkkepuu reduktoris kasutanud: kui arktilise määrde asemel määrib hammasrattaid tavaline “tavott”, siis ei saa külmaprobleeme välistada: arktilised määrded säilitavad oma viskoossuse ka -40C, “tavalised” hakkavad tahenema juba -20C madalamatel temperatuuridel. Loe edasi siit
Tõkkepuud koos väravaga sulgevad territooriumi turvaliselt
Korteriühistutele, ettevõtetele ja riigiametitele, kus on soovitatav territoorium õhtu- ja öötundideks ning puhkepäevadeks sulgeda, pakume koos tõkkepuuga tiib- või liugväravat: päeval on väravad avatud ning sissesõitu reguleerivad tõkkepuud, mis avanevad numbrituvastuskaamera, sissehelistamise, massidetektori, puldi jne. signaalist.
Tööpäeva lõppedes või etteantud kellaajal värav sulgub ning avatakse taas järgmisel tööpäeval või vastavalt vajadusele: väravate ja tõkkepuude töögraafikut on võimalik automatiseerida nädala taimeri või tsentraalsete juhtimisseadmetega.
Millal kasutada tõkisposte?
Tõkisposte kui tehniliselt keerukamaid lahendusi kasutatakse sõidukite liikumise piiramiseks kohtades kus muude lahenduste kasutamine on ebaesteetiline (väiteks vanalinnas) või muul moel komplitseeritud (ruumipuudus, turvanõuded jne.)
Tõkisposte on kahte tüüpi: elektrilised ja manuaalsed. Manuaalseid liigutatakse üles-alla käsitsi ning need ei vaja elektritoidet.
Tõkisposti paigalduse eelduseks on drenaazi olemasolu, mis tagab sadevee äravoolu tõkisposti alt: äravoolu puudumisel võib ülalt sisse voolav vesi seadme uputada ning muuta kasutuskõlbmatuks.
Kvaliteetsete tõkispostide hinnaklass on kordades kõrgem kui sarnase kvaliteediga tõkkepuu maksumus.
Alderman paigaldas meile teadaolevalt Eestis esimesed tõkispostid Estonia teatrile aastal 2001.
