Aedade, piirete ja väravate klassifikatsioon materjali paksuse, valmistusviisi ning töötluse järgi
Avaldame esmakordselt klassifikatsiooni, mis aitab teil orienteeruda metallaedade, väravate ja piirete teostuse erisustes ning näha, millistest komponentidest kujuneb lõplik hind: väliselt esmapilgul sarnased tooted võivad olla sisuliselt täiesti erinevad nii väärtuse, kaalu kui kestvuse osas.
Liugväravate puhul valmistakse raam alati terastorudest, mis võivad olla erineva paksuse ja tugevusega. Allolev liigitus kehtib liugvärava puhul ainult raami sisule, teiste väravatüüpide ja piirete osas kehtib klassifikatsioon täies ulatuses.
0. Baastase ehk kõige soodsam – masstoodanguna ja õhukeseseinalisest materjalist (plekktorust) valmistatud tooted. (Valmistatakse enamasti aasiamaades ja Poolas, tavaliselt tsingitud ja pulbervärvitud pinnakattega)
Kõrvaolevatel fotodel näete 2mm seinaga aiaposti ja sellest veelgi õhemast plekist jalgvärava raami ning raami torutäidet. Selgituseks: meie soovitame kasutada kergetele väravatel vähemalt 3mm seinapaksusega aiaposte ja kaalukamatel väravatel 4-5mm paksuseinalisi 80x80mm või 100x100mm poste, samuti on 3-4mm sobiv värava raami materjali seinapaksus. Õhema materjali puhul tekib deformatsiooni- ning murdumisoht.
Kui ostate aiad, väravad või postid kaubandusvõrgust, küsige müüjalt toodete seinapaksuse kohta. Osad müüjad avaldavad materjali olulisemad omadused, sh. kasutatud terastorude mõõdud ja seinapaksuse, toote hinnasildil, kuid kõik kaupmehed ei pruugi seda teha. Ei tasu osta “põrsast kotis”.
1. Kategooria – paksuseinalisemast torumaterjalist (sh. “rätsepatööna” tellija mõõtude järgi) valmistatud tooted. Paksemast materjalist kui optimeeritud masstoodang. Püsttorud keevitatakse horisontaaltorude küljele või puuritakse läbi horisontaaltorude. Mida paksuseinalisem materjal, seda tugevam ning ajahambale vastupidavam on aed ja värav.
2. Kategooria – traditsiooniline valmistusviis, kus püsttorud keevitatakse kahe horisontaallati vahele. Värav on mõlemalt poolt vaadates sümmeetriline. Väliselt sarnane järgmise kategooriaga, mille ainsaks erinevuseks on torumaterjali asemel varbmaterjali kasutamine. Torumaterjal on kergem (seest tühi), varb – seest täis.
3. Kategooria – püsttorude asemel kasutatakse varbmaterjali. Varbmaterjal on seest täis, tugev, aastakümneid – isalt pojale ja pojapojale kestev materjal. Välimuselt erineb varb torumaterjalist vähe – torul on nurgad kumeramad, varbil – teravad. Varb on torust oluliselt raskem, sõltuvalt materjali paksusest võib kaaluvahe 1. ja 2. kategooriaga olla isegi 2-3 ja enamakordne.
4. Sama nagu eelmine, kuid tuuakse sisse vääriselemente: horisontaal- või vertikaalpindadel kasutatakse masinsepistatud (togitud, kaarduvat vm. moel töödeldud) lattrauda või varbmaterjali.
Sepistatud või muul moel töödeldud faktuur lisab väravale või piirdele ajaloolist hõngu ning väärikust. Massiivsed detailid lisavad soliidsust ja kestvust.
5. Sama nagu eelmine, kuid enamus materjali on vääristatud (togitud, faktuurse, lainelise pinnatöötlusega, kuumpressitud jne.)
Kõigile eelnevatele kategooriatele saab lisada erinevaid iluelemente – odaotsad, rosetid, käbid, C- ja S- figuurid jne.) nii et ka 0. ja 1. kategooria piirded ja väravad imiteerivad kogenematule silmale sepispiirdeid ja -väravaid.
6. kategooria – sarnane nagu 5., kuid mõnede käsitöötluselementide või sepa poolt valmistatud unikaalsete sepiselementidega.
Kõrvaoleval fotol on näha kokkuklammerdatud väärissepiselementidest piirde fragmenti: sepiste pind on töödeldud sakiliseks ning elemendid lisaks varjatud keevisliitele ka kokku klammerdatud.
7. kategooria – käsitsi järeltöödeldud, mitmete unikaalsete sepiselementidega või neetkinnitustega aiad ja väravad jätavad väga ehtsa ajaloolise käsitöö mulje ning kestavad aastakümneid: seest täis varbmaterjalile ei pääse niiskus seestpoolt ligi ning materjal ei hakka roostetama, rõõmustades veel mitmete järeltulevate põlvede silmi.
8. kategooria – töömahukate neetkinnituste või osaliselt keerukate sepiselementidega kaunistatud piirded ja väravad. Sepisdetailid on ühendatud traditsiooniliste klambritega.
Kõrvaoleval fotol on käsitsi needitud, varbmaterjalist aiaelemendi fragment: neetimine on väga töömahukas protsess, sest iga needi jaoks tuleb puurida 6…10mm ava läbi 20…30mm paksuse terase, needi materjal kuumutada ning needi “pea” laiaks lüüa.
Neetimist kasutati metalldetailide kokkuliitmiseks enne keevitamist ning sellisel viisil valmistatud aiad ja väravad vastavad sajanditevanustele käsitöö traditsioonidele.
9. kategooria – suures osas unikaalsete keerukate masin- ja käsitööna valminud sepiselementidega tooted. Detailide ühendamisel kasutatakse neetimist, klammerdamist jm. traditsioonilisi sepatöö võtteid.
10. ainult käsitööna ning piiramatu keerukustasemega valmiv meisterlik sepistöö.
6-10. kategoorias on muuhulgas eesmärgiks tuua välja käsitöö ilu ja eksponeerida autentseid piirdeid ning väravaid ehedal kujul ilma paksu varjava värvkatteta. Detailide väljatoomiseks kasutatakse vahel efektvärve (kuld, vanakuld, vanahõbe jne.) Tsinki ja pulbervärvi ei kasutata.
Iga järgneva kategooriaga lisandub “ehtsa sepise” muljet ja juba 5. kategooria itaalia masinsepiselementidega tooted on väga kaunid. Järgmised kategooriad 6-9 on juba gurmaanidele, kes soovivad täiesti unikaalsete elementidega silmnähtavalt käsitöölahendusi ning on valmis neisse tõsiselt investeerima ja 10. tase neile, kes lepivad ainult autentse käsitööga.
