Milline tõkkepuu töötab kõige paremini?

Tõkkepuud, nagu ka tiibväravaautomaatika, jagunevad tööpõhimõtte järgi hüdraulilisteks ja elektromehaanilisteks. Hüdraulilised tõkkepuud on tavaliselt madalama külmakindluse ja kõrgemate ekspluatatsioonikuludega (õli vajab regulaarset vahetamist) kui elektromehaanilised. Madalam külmakindlus avaldub näiteks selles, et krõbedama külmaga poom ei sulgu, vaid jääb poolele teele toppama ning liigub, kui üldse liigub, väga aeglaselt. Hädast aitab välja soojenduskaart, mille eest tuleb tavaliselt juurde maksta. Kaardi kasutamist on tunda suurematest elektriarvetest.

Elektromehaanilised ajamid reeglina külmakartlikud ei ole ning talvel probleeme ei tekita. Oluline on aga uurida, millist määret on tootja tõkkepuu reduktoris kasutanud: kui arktilise määrde asemel määrib hammasrattaid tavaline “tavott”, siis ei saa külmaprobleeme välistada: arktilised määrded säilitavad oma viskoossuse ka -40C, “tavalised” hakkavad tahenema juba -20C madalamatel temperatuuridel.

Ilu öeldakse olevat vaataja silmades, aga oluline nüanss on ka tõkkepuu turvalisus: osadel mudelitel tuleb vilkur ja LED-ribad lisaraha eest juurde osta, teistel on need aga juba integreeritud tõkkepuu mehanismi korpusesse. Integreeritud lahendust on kenam vaadata ning rahaliselt on see soodsam kui eraldi ostetud lisavarustus. Kesk- ja vanemaealised autojuhid on valgustatud tõkkepuu eest tänulikud ja isegi noortel võib pimedas hoovinurgas seisev tõkkepuu jääda märkamata, mis võib tähendada märksa suuremat remondiarvet kui visuaalset nähtavust tõstev lisavarustus.

Lisaks ajami tüübile tasub uurida järgmisi tõkkepuude nüansse

• Lubatud kasutusintensiivsus. Odavamatel tõkkepuudel jääb see tavaliselt 500-600 tsükli piirimaile 24h jooksul, kallimatel on töötsüklite arv piiramata. Ajami tervise (ja kasutaja rahakoti) huvides on, et tõkkepuu ei töötaks lubatud koormuse piirimail, vaid jääks vähemalt 15-20% varuressurssi.
• Turvalisus. Kuna tõkkepuu alt võib voorida päevas sadu autosid ja paljud tõkkepuud võimaldavad automaatsulgumist, ei tohi turvaseadmete pealt kokku hoida. Levinuim lisavarustus on turvakiir, mis rakendub kiire katkemisel ning ei lase poomil sulguda. Turvakiire katkemist võib põhjustada ka tihe lumesadu või anduri ette tuisanud hang, mis tähendab, et poom ei sulgugi enne lumesaju hõrenemist või lume koristamist.
• Eelnimetatud puudustest on vaba metallidetektor, mis tunneb ära poomi alla jäänud auto ning ei lase tõkkepuul sulguda. Puuduseks on kõrgem hind ja töömahukas paigaldus (vajab teekattesse paigaldatud induktsioonsilmust).
• Poomi kuju ja materjal. Kasutatakse ristkülikukujulise ja ümara ristlõikega alumiiniumpoome. Viimaseid eelkõige tuulistes piirkondades, kuna ümara poomi tuuletakistus on oluliselt väiksem. Mõned tootjad kasutavad ka puitpoome. Puit deformeerub niiskes mereäärses kliimas, mistõttu ei saa nende kasutamist soovitada. Alderman pakub 3,6-6m pikkuse teleskoop-poomiga mudeleid: see on väga mugav lahendus, sest tellija saab ise seadistada poomi pikkuse.
• Poomi avamisaeg. Tavaliselt 2-9 s. Reeglina, mida pikem poom, seda pikem avamisaeg. Seetõttu, kui on tegemist suure avaga, mida on vaja kiiresti avada, on otstarbekas kasutada kahte vastastikkust lühikese poomiga tõkkepuud. Nimetatud lahendus ei pruugi olla oluliselt kallim pika poomiga tõkkepuust, kuna võrdeliselt poomi pikkusega kasvab ka tõkkepuu hind.

Nagu autod, jagunevad ka tõkkepuud hinnaklassidesse. On odavaid, keskmisi ja kalleid. Odavate hinnad algavad 700-800 eurost, kallimate hinnad küünivad 10000eur ja kõrgemalegi. Suhteliselt lihtsa, kuid töökindla ja intensiivset kasutamist taluva tõkkepuu saab kätte ca 1000 euroga.